Miks pole Eesti majandus konkurentsivõimelisem?

Eesti ettevõtted maadlevad kõrgete tööjõukulude ja -maksudega, samas on meil palkade ja tootlikkuse kasvu erinevus ELi suurim, avab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Eesti konkurentsivõimet piiravaid asjaolusid.

Tõnu Mertsina

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
Foto: Raul Mee, Äripäev

Kuigi Eesti majandus kasvas eelmisel aastal tublisti üle ELi keskmise (2,1%), siis maade hulgas, mida võib veel teatud mööndustega nimetada üleminekuriikideks, oli meie kasv üks tagasihoidlikumaid.Eesti väike majandus sõltub teatavasti välisnõudlusest. Meie töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad keskmiselt üle 70% oma käibest. Paraku on välisnõudlus viimastel aastatel nõrk olnud ning ka sel aastal pole olulist paranemist oodata, mille tõttu kannatavad ettevõtete käibed. Euro nõrgenemine on meie ekspordile küll toeks, kuid sellel võib olla vaid lühiajaline efekt. Majanduse kasvu jätkusuutlikkus ja ettevõtete ekspordivõimekus pikemas vaates sõltub lisaks välisnõudlusele ka sellest, millised tingimused on ettevõtetele loodud konkurentsivõime tõstmiseks.

Lisandväärtus ei kasva

Me räägime palju sellest, et Eesti peab liikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse poole. Paljude ettevõtete toodang ongi selles suunas arenenud. Kümne aasta võrdluses joonistuvad tõesti välja mitmed tegevusalad, töötlevas tööstuses eriti põlevkiviõli tootmine, mille käibes on lisandväärtuse osakaal oluliselt tõusnud. Kogu töötlevas tööstuses aga lisandväärtuse osakaal suurenenud ei ole.

Olulise mõjuga on siin elektroonikatööstuse mõju kasv. Kuigi elektroonikatoodete tootmine panustab oma suure käibega meie eksporti ja majanduskasvu, on selles tegevusalas lisandväärtuse osakaal tugevasti kahanenud. Kokkuvõttes, viimastel aastatel ei ole ettevõtlussektori lisandväärtus tootmiskuludest kiiremini kasvanud.

Nõrk nõudlus ja suurem konkurents on üha suuremaks väljakutseks ettevõtete käibe kasvatamisel. Swedbanki läbiviidud tööstusettevõtete uuringu järgi ootavad töötleva tööstuse ettevõtted sel aastal tagasihoidlikumat käibe kasvu kui möödunud aastal.

Tööjõukulud survestavad

Samal ajal on tööjõukulud väga kõrgele tõusnud. Kuigi ettevõtted plaanivad sel aastal väiksemat palgakasvu, jääb tööjõupuuduse tõttu surve palkadele püsima. Tööealine rahvastik väheneb masendavalt kiiresti. Kui tööhõive väheneb, peab tootlikkus kiiremini kasvama. Vastasel korral ei ole võimalik senist majanduskasvu saavutada. Samuti peab tootlikkuse kasv ületama palgakasvu. Paraku on Eestis palkade ja tootlikkuse kasvu erinevus ELi suurim, mis tähendab, et me kaotame kõige kiiremini oma toodangu hinnapõhist konkurentsivõimet.

Kuigi eelmisel aastal investeeringud Eestis vähenesid, on nende osakaal SKPs meil ELi kõrgeim. Investeeringute vajadus püsib jätkuvalt kõrge, kuna kiire palgakasv toob kaasa vajaduse asendada lihtsamad tööd masinatega. See on üheks eelduseks tootlikkuse ja konkurentsvõime tõstmisel. Kahjuks ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse eelmisel aastal hoopis vähenesid.

Investeeringud ootel

Ettevõtete finantsolukord on jätkuvalt hea ning nende võimekus investeerida tugev. Viimastel aastatel kasvanud omakapital ja samal ajal tagasihoidlik võlakohustuste kasv on viinud ettevõtete finantsvõimenduse vähemalt viimase kümne aasta madalaimaks. Laenuintressid püsivad madalad, mis muudab investeeringud soodsamaks. Ebapiisav nõudlus ja sellest tulenev ebakindlus hoiab aga investeerimisotsuseid tagasi.

Mis puudutab meie maksusüsteemi, siis ühest küljest toetab reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus investeerimist. Samas on see toeks peamiselt suurematele ja kasumit teenivatele ettevõtetele. Uutele ettevõtetele ja neile, kes kasumit (veel) ei teeni, on meie kõrged tööjõumaksud suureks koormaks ja vähendavad nende võimalusi investeerimiseks.

Miks pole Eesti majandus konkurentsivõimelisem?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised